Olen jõudnud ringiga justkui tagasi algusesse. Kui ma hakkasin kümmekond aastat tagasi Sleeping Yogini lehel lugusid kirjutama, jagasin kas joogapilte või lugusid sellest, kuidas milleski pettusin või mis mind endast välja ajas või mille üle rõõmustasin.   Aastate jooksul läksid need lood üha õpetlikumaks, ja ma ei mõtle selle all midagi üllast või tarvilikku, aga evolutsiooni loomulikku etappi, kus sa mõtled, et sul on vaja inimesi päästa ja sul on selleks kasulikke nippe.  

Oleme Leopoldiga siirdunud kõige stressirikkamasse perioodi meie koosoldud aja jooksul. Nööbike on oma pooleteist eluaastaga endiselt kaunis titake, andmata hetkekski asu. Mina püüan uuel tööpostil tegutseda valguskiirusel, et kolme kuuga, mis on jäänud kontserdimaja avamiseni, kõik olulised ja seni seisnud tööd, tehtud saaksid. Samal ajal olen prioriteetide sekka tõstnud sporditegemise, et stressi maha laadida, püsida mõistusel ja tunda end kehas hästi. Seejärel lohisen järe

Olen kahe aasta jooksul kohanud oma ebapiisavustunnet rohkem kui varasemas elus üldse. Kuigi ebapiisavustunde osa on meis kõigis olemas, on paljudel võimalus seda osa hoida filtrite all peidus. Koolis oli mul lihtne tunda staarina – osalesin miljonis ringis, käisin pidevalt võistlemas, samal ajal mässasin keskpärasuse vastu, suhtlesin enamasti vanemate kuttidega, kes mind pisarateni naerutasid, ja kõige selle abil tundsin, et ma olen KEEGI. Igal juhul keegi, kes on piisav. Ko

Mulle jäi meelde üks Osho tsitaat, kus ta rääkis, et kires ja armumises on väga vähe armastust. Olin sellest toona isegi solvatud. Mis mõttes? Kui ma ikka kogu oma hinge teise ette tahan laotada, hõisata Tema nime mägede tipust, jagada kõik endast ära Tema nimel, siis suuremat armastust ei saa ju olla! Aastate jooksul sain ma aga tasapisi aru, mida Osho selle all mõtles. Et suures kires on tõepoolest vähe armastust. Suures kires ehk emotsioonides ärkavad üles kõik meie varase

Sain hiljuti küsimuse, mida arvata suhtlemisest endiste kaaslastega ja kas seal võib olla taga midagi enamat , kui praegune kaaslane pidevalt oma vanade kallimatega ühendust hoiab. Selle peale meenus mulle seik, kui me Leopoldiga veel koos ei elanud ja iga paari nädala tagant klapitasime kalendreid, millal me mõlemad oleme vabad ja saame koos olla. Leopold luges ette päevi, mil ta on tööl. „Pühapäeval olen samuti ära,“ nimetas ta muude asjade seas. „See on okei, ma nagunii le

Olen märganud, et mu viimase aja õppetunniks on viha ja vihastumine. Kohtan teda erinevatel kujudel uuesti ja uuesti, kuni ma lõpuks istusin maha ja hakkasin teda uurima. Enamasti on mul vihastumisel automaatselt pettumus iseendas ja samas ka hukkamõist. Lisaks olen leidnud ka süütunnet ja hirmu, et ma tõukan oma vihastumisega lähedasi endast eemale. Igal juhul olen ma oma viha pahaks pannud. Olles väga vihane, hakkasin ma pahakspanu asemel teda hoopis uurima. Mul oli üks vih

Jälgin Instagramis psühholoog Nicole LePera postitusi, mis on nagu "Luuüdini paljas" lood, aga palju lühemad, selgemad ja hästi informatiivsed. Soovitan! Täna jäi mulle silma tema postitus, kus ta lahkab people-pleasin g ehk kõigile meeldida püüdva tütre tüüpi ja vastutustundetud poega ning kuidas need teineteise poole tõmbuvad.   Kõigile meeldida püüdev tütar pidi juba väiksest peale tundma vastutust kõikide ja kõige eest enda ümber. Nicole ei kirjuta täpselt, miks see lapse

Ega siin pikemat sissejuhatust tule, sest lugu on taaskord ülisalajane.

Jah, kõik viimseni. Enne kui moraalijüngrid tulevad mulle püha vett pritsima, siis ma täpsustan – inimestena sakime me kõik. Sakkimise all mõtlen ma seda, et me oleme kõik vigased, täis ihasid ja patte … ja ka see on okei.

Lugesin pikka ja huvitavat intervjuud Jaak Roosaarega , kes Planet24 krahhi järel läbi põles ja psühhoosiga haiglas lõpetas. Kes oma finantsid Planet24 investeeris, sel ilmselt ei tekita see artikkel mingit kaastunnet, vaid pigem isegi veel rohkem põlgust. Aga ma lugesin Jaagu kirjeldusi ja tundsin palju tuttavlikku. Ma ei ole küll kunagi psühhoosis olnud, aga see teekond sinna on mulle tuttav. Kõik need mõtted ja paranoiad, endale vähidiagnoosi panemine, oma surmast unistami

Ma armastan spirituaalseid teooriaid uurida ja tihtipeale neist väärhoiakuid avastada. Kusjuures – need teooriad on enamasti tõepoolest sügava ja avardava tähendusega. AGA. Rumal mõistus on aastatuhandete jooksul müstikute lauseid väärtõlgendanud ja kasutanud viisiks, et parimal juhul nende abil näpuga viibutada, halvimal juhul maid vallutada. Olen mitmetest spirituaalsetest müütidest kirjutanud – seekord võtan ette veel ühe – sildistamine. Miks sildistamine ja hinnangute and

Nõu andmine ei ole hoolimine – kuidas nii? Ma annan JUST SELLE PÄRAST nõu, et ma hoolin inimesest!   Ei, see ei ole nii. Ükskõik, kui palju su hea inimese kuvand sellesse ideesse tahab klammerduda ega ole nõus seda isegi mitte vaatlema – nõu andmine ei ole armastamine, ei ole hoolimine. Kui see mõte paneb vastu punnima ja vaidlema – olgu nii. Liigu edasi ja usu oma armastavat südant ning kõik ongi hästi. Kui tahad uurida oma alateadvust, räägime lähemalt.   Püstitasin selle k

Sain lugejakirja: „Mulle ei meeldi üllatused; meeldib, kui asjad on kokku lepitud; tahan teada, kus ja kellega laps (17) kohtub. Sõber ütleb, et ma tahan kõike kontrollida. Mis sa arvad?“   Kõik, mida lugeja kirjeldas on tõesti kontrollisoov, aga laiendan seda definitsiooni veelgi, et ilmselt igaüks end ära tunneks. Seejärel selgitan, miks me kõik teatud olukordades tahame kontrolli haarata.   Kontrollivajaduse vorme: Soov ettevõtmisi üritusi detailideni planeerida. ( Hirm hä

Mulle jookseb uudisvoogu manifesteerimise superstaari video. Imeilus naine räägib küllusest, õnnest ja edust. Vaatan, et tal on üle miljoni jälgija, ta on olnud ajakirjade kaanel ja suurtel lavadel … Mulle meenub, kuidas see superstaar mõni aasta tagasi spiritualistide festivalil Eestis käies sõbranna AirBnb’s ööbis ja sinna jõhkra laga endast järele jättis ohtrate konfliktidega. Juba majutumise ajal õnnestus tal seal asju ära lõhkuda ja nartsissistliku enesekindlusega kõik s

Kõndisime Leopoldiga poes ringi ja ta viitas spordipoele: „Lähme ostame sulle tossud! Su omad on juba kulunud.“ Muigasin: „Ei ole tarvis,“ ja kõndisime edasi.   Ta oli alles hiljuti ostnud mulle hirmkalli tagi ja pusa – lihtsalt niisama. Ei mingit tähtpäeva- või „palun vabandust, et haiget tegin“ indulgentset kingitust.   Mõtlesin hiljem, miks on nii raske vastu võtta, kui keegi „lihtsalt niisama“ tahab midagi head teha või kinkida. Üks lugeja kirjutas sarnasel teemal, kuidas

Inimesed tuletavad mulle vahel meelde armastamise viise, mida ma kipun unustama. Ma unustan tihti, mida mu lähedastel vaja on ning pakun neile lahendusi ja abi, mida nad tegelikult ei vaja. Õnneks tuletab maailm mulle meelde, mida raskuses olijal päriselt vaja on.

Lõpetasin hiljuti Netflixi mini dokumentaalseeria „ Escaping twin flames “ vaatamise, mis osutus üllatavalt ebameeldivaks. Selge see, et minu enda päästikute tõttu, aga oi, kuidas see neile nuppudele vajutas. Dokumentaal räägib ettevõttest nimega Twin Flames Universe, mille asutajateks on paarike – karismaatiline mees Jeff ja tema kaasa Shaleia. Pealtnäha on nad nagu iga teinegi spirituaalne coach , kellele võib tuua kümneid vasteid siit Eestistki. Räägitakse manifesteerimise

Olen kümmekond aastat tegelenud või kogenud päris palju spirituaalseid praktikaid ja toon siia ülevaate pea kõigist neist kogetuist. Millistesse lõksudesse võib teatud praktikatega sattuda ja millised neist on olnud parimad minu jaoks? Ma ei ole leidnud, et oleks üht praktikat, mis oleks VOT JUST SEE. Ning ilmselt seda ei eksisteerigi, sest muidu kõik praktiseeriksid seda üht ja oleksid juba vabanenud. Nagu targemad on öelnud – teid mäe tippu on tuhandeid, aga sihtkoht on ikk

Minus oli kunagi üsna palju viha ja kibedust ja ma ei pea seda seejuures halvaks omaduseks. See on kaitsereaktsioon maailma eest, mis näib ohustav, ohtlik, okkaline. Mida vihasem ma olin, seda enam ma kartsin. Viha kaitseb meid ja see on okei tunne.

Vaatan, et naised jagavad hirmsa hooga mingi Ameerika kuti videot, kus ta räägib: „Parimad naised on kõige keerulisemad. Kui sa ei tule sellega toime, võta endale mõni hallist massist.“