Kuhu mu Leopold kadus?
- Pamela Maran
- Jul 15
- 4 min read
„Kuhu on kadunud see mees, kellest ma kaks aastat kirjutasin?“ küsisin läbi pisarate Leopoldilt pärast meie järgmist tüli.
„Ma ise ka ei tea,“ vastas ta vaikselt.
Nööbikese saabumine on meist välja toonud kõige pimedamad urkad ja oleme poolteist aastat piike murdnud.
Oleme mitmel korral jõudnud punkti, kust enam koos ei taha edasi minna. Õigemini mina ei taha, sest olen kadunud lootusesse.
Mesinädalad on läbi. Esimesed ilusad armumisaastad on möödas. Oleme jõudnud kohta, kus hakkab töö endaga ja suhtega. Enam ei kanna lilled ja liblikad oma õrnadel kätel. Nüüd on aeg käes teadlikul tööl, et ehitada vundament endale ja ühisele tulevikule.
