Raseduse algus on kulgenud mööda kive ja kände. Kõik see, mis jääb emakasse - toimib edukalt. Kõik, mis toimub aga väljaspool seda, on paras müstika.

Vaatan, et naised jagavad hirmsa hooga mingi Ameerika kuti videot, kus ta räägib: „Parimad naised on kõige keerulisemad. Kui sa ei tule sellega toime, võta endale mõni hallist massist.“

Nüüd, kus suur uudis on väljas, avan tagamaid, mis nendel viimastel kuudel täpselt juhtus ja mida ma veel õppisin enda, Leopoldi ja meie mõlema kohta. Hoiatus - ülipikk lugu! :)

Vaatan, kui palju korrutatakse vana head spirituaalset slõuganit „Lase minevikul minna!“ või „Lase halvast lahti!“. Väga palju aastaid oli see ka mulle mantraks. Ainult et pärast mitmeid aastaid hakkasin ma päriselt selle tähenduse üle juurdlema ja mõistsin, et selle korrutamisest ei piisa, et „lahti lasta“.

Olen siin-seal vihjanud, et olen suvest saadik olnud voodirežiimil ja tervisega kimpus ning nüüd on vast valgust tunneli lõpus piisavalt, et selle tagamaid jagada. See lugu ilmub esimesena nüüd teile VIP’id, teised saavad neile esimestele lausetele jälile alles järgmisel nädalal – hahaa! :D

Olen kirjutanud lugusid Sleeping Yogini Facebooki lehel nüüd juba üle seitsme aasta. Pooltest neist lugudest on välja tulnud ka raamat "Luuüdini paljas".

Mõtlesin möödunud kevadele, kui saime kaaslasega uudise, et oleme lapseootel. Mõtlesin sellele, et väljaspool antud võrrandeid, ma südames (või oma peas) tegelikult lapsi pole soovinud. Ning mõtlesin ka sellele, miks. Suurim põhjus oli iseseisvus – MINU aeg, MINU keha, MINU soovid ja unistused. Ka see, et ÄKKI-ÄKKI meil Leopoldiga ei vea välja ja siis ma saan teha kannaka ning lihtsalt kaduda ilma et miski meid seoks. Äkki ma tahan viie aasta pärast hoopis Tiibetisse pikale m

Olen tohutu suur vaidleja. Või õigemini minus on üks osa, mis armastab vaielda. Kuid see osa on aastatega vähenenud, sest ma olen aru saanud, et selle all on kõigest meeletu soov omada õigust ehk siis tunda - minu hääl loeb. Mina loen.

See astub kindlasti nii mõnelegi saba peale, aga kutsun üles korra väljaspool kasti mõtlema. Ja väljaspool seda kasti, kus sa oled see, kes usub kaksikleekidesse ja hingesugulusse.

Olen viimased paar kuud lebanud haigevoodis ja vaim on igati proovile pandud. Iga päev on saanud suureks eneseületuseks.

Cindy Hazan ja Phillip Shaver arendasid 80ndatel kiindumusteooriast välja romantilistes suhetes täiskasvanute kiindumustüübid. Üks järjekordne teooria, mis aitab ehk ennast ja kaaslast paremini mõista, aga millesse ei tasu kinni jääda.

Loen just teadlase Brené Browni raamatut „ Atlas of the heart: mapping meaningful connection “, mis annab ülevaate üle 80 emotsioonist, inimlikust tahust. Mulle väga meeldis mõiste „ near enemies “ (lähedased vaenlased), mis mõtestab lähedasi tundeid, millest üks on positiivne ja teine kaldub negatiivsusesse. Näiteks kaastunne ja haletsus; alandlikkus ja enese madaldamine; lootus ja pime optimism.

Puhkame Leopoldi ja tütrega (11) hotellis ning arutame hommikusöögil, kuidas lapsed ahnitsevad nagu kullid jäätiseleti kallal, kus võib...

Lugesin eile oma kahe aasta tagust lugu, kus raamatu kirjutamiseks läbitud intervjuude käigus üks mees mind ahistas. See lugu lõi inimesed mitmesse leeri ja oskan seda vaadet paremini selgitada ehk alles täna, mil ma sarnaseid juhtumeid teiste näidetel olen kohanud. Ja olen kindel, et see vaatenurk ei meeldi endiselt väga paljudele.

Sain hiljuti kommentaari, mis juhatas tähelepanu sellele, kui valesti võib aru saada omaenda pimeduse vastuvõtmist. Meile meeldib kuulda ajutiselt tõstvaid slõuganeid: „Sa oled väekas! Sinu sees peitub Jumal! Oled tugev, ilus, kaunis, imeline olend!“

Ma pole ammu kirjutanud oma kaaslasest Leopoldist, sest meie suhe on üsna sündmustevaene (loe: ei ole draamasid ). Mind ajendavad kirjutama ikka pimenurkade avastamised ja konfliktsed olukorrad, aga oleme koos küllalt läbipaistvalt ja tülideta, mistõttu uurin rohkem teiste draamasid. Kuna Leopoldist on saanud siiski anonüümne staar, pühendan tema fännidele selle loo. Ehk siis – kuidas tõeliselt heasse armastusse jõuda.

Ahah, kindlasti tahtsid lugeda lugu selle jobu kohta, kes sulle aastaid haiget tegi ja kui kohutav ta ikkagi on ning kui õige sina oled. Jokes on you ! Meis kõigis on nartsissistlikke jooni. Meis on ka kurjust, perverssust, õelust, julmust, egoismi, nagu ka kõiki häid külgi. Hea viis, kuidas aru saada, mida sa endas väldid, on uurida, mille kohta sa ütled: „Ma küll SELLINE pole!“ või mis sind teiste puhul häirib. Uurime täna osakest nimega nartsissism.

Küsisin viimati, mis teemad lugejaid huvitavad ja nii otse kui privaatselt tuli üks teema, mida erinevate nurkade pealt esitati. Rasked saatuselöögid, tunne, et põhi on lähedal, lootusetus, hirm, eluväsimus.

Andsin kunagi loengu vana tuttava kutsel ja kui olin pärast seda lahkumas, hakkas ta pikalt ja laialt lobisema oma eelmisest töökohast. Viisakast „aitäh, et tulid ja head teed“-repliigist kujunes oopus, millel ei paistnud ei otsa ega äärt. Sain aru, et temas oli tohutult kibestumist ja pettumust, mis vajas väljavalamist, vanad kolleegid kirumist, aga kellele? Inimestele, kes haiget tegid, aga ma olin hetkel süütu kõrvalseisja, kes pärast pikka loengut soovis hilja õhtul asuda

Mõned aastad tagasi tegin katsetust tagasi kontorisse minna, sest midagi muud mu elus käsil polnud, ja miks mitte ka lugude jaoks ainest otsima minna. Lisaks igatsesin ma loomingut audiovisuaalis, mida sain edukalt ellu kutsuda oma viimases töökohas enne ettevõtlusesse tulekut. Tahtsin aju teisiti tööle panna ja tekkis ka koht, kus mind justkui vaja oli.