Mulle jäi meelde üks Osho tsitaat, kus ta rääkis, et kires ja armumises on väga vähe armastust. Olin sellest toona isegi solvatud. Mis mõttes? Kui ma ikka kogu oma hinge teise ette tahan laotada, hõisata Tema nime mägede tipust, jagada kõik endast ära Tema nimel, siis suuremat armastust ei saa ju olla! Aastate jooksul sain ma aga tasapisi aru, mida Osho selle all mõtles. Et suures kires on tõepoolest vähe armastust. Suures kires ehk emotsioonides ärkavad üles kõik meie varase

Olen märganud, et mu viimase aja õppetunniks on viha ja vihastumine. Kohtan teda erinevatel kujudel uuesti ja uuesti, kuni ma lõpuks istusin maha ja hakkasin teda uurima. Enamasti on mul vihastumisel automaatselt pettumus iseendas ja samas ka hukkamõist. Lisaks olen leidnud ka süütunnet ja hirmu, et ma tõukan oma vihastumisega lähedasi endast eemale. Igal juhul olen ma oma viha pahaks pannud. Olles väga vihane, hakkasin ma pahakspanu asemel teda hoopis uurima. Mul oli üks vih

Võtsin mõned aastad tagasi ette kursuse, kust leidsin mitmeid huvitavaid lähenemisi, kuidas oma varjuga tööd teha. Mida tähendab üldse „vari“? Google ütleb nii: "Vari koosneb kõigist meie psüühika aspektidest, mida me eelistame mitte vaadata ja mida me kogu elu jooksul häbeneme. Tõde on see, et kui teatud negatiivsed tendentsid jäävad meie teadliku teadlikkuse eest varjatuks, kipuvad nad meie emotsioone ja käitumist juhtima ettearvamatul viisil." Vari on ka alateadlik muster,

Lugesin põnevat teemapüstitust, mille emotsiooni („ma ei salli oma elu“) vast paljud teisedki tunnevad, kuigi igaühe põhjus, miks eluga rahulolematu olla, on erinev.   Teema oli aga selline:   „ Olen abielus, imelise mehega ning meil on kaks last. Ja ma vihkan oma elu, iga päeva, tundi ja minutit sellest. Hommikul ärkan mõttega, et saaks ometi juba õhtul uuesti magama. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas keegi saab laste olemasolu nautida. Hommikul ärkad unisena, sest piisavalt ma

Leopold oli ligi nädal aega kodust ära välisreisidel, kui me Nööbiga läbisime ellujäämiskursust kodus. Rahutu kahekuune leppis ainult süles olemisega ning loomulikult tuli terve see aeg kiigutada ja õõtsuda. Kuna tema uneaeg on pool 12 öösel, olid mu selg ja kael terve päeva trampimisest tulivalusad, kõrvad huugasid karjetest ja aju otsis paaniliselt unekübetki.   Leopold teadis, et meil on raske ja ma ei kujuta ette, kui palju süüd ja raskust ta seetõttu seal kaugel tundis,

Esimesed päevad pärast Nööbi tulekut olid päris pöörased. Kuigi sain emaks teist korda, oli see samas pärast 13 aastat nagu täiesti uus kogemus.   Noorim tütar sündis samuti vette ja kui me ta sealt tõstsime, paistis ta esialgu üldse magavat. Köhatas korra hääle puhtaks ja jäi siis maailma uudistama. See oli minu jaoks midagi harukordset, sest vanem tüdruk karjus sünnist saadik ega uudistanud maailma kuude kaupa, vaid karjus-karjus-karjus. Nüüd kohtasin last, kes oli niivõrd

See rasedus on olnud tõeline üllatuste- ja katsumustejada. Püüan uute väljakutsete ilmumisel uuesti ja uuesti avastada nurki, kus ma olen oma illusioonis kinni ja mida peaksin tegema, et alistuda, kuid näib, et Jumal tahab kõik mu nurgad siin turbokiirusel siledaks saada.   Raseduse hädadest olen kirjutanud korduvalt, aga pole vist maininud oma üliaktiivset emakat, mida ma siiani hädaks pole ka pidanud. Emakas on üks võimas lihas, mis hakkab raseduse lõpupoole tegema harjutus

Leopold küsis mult täna: „Kas sa nägid seda videot, kuidas kümneaastased jõid viina ja kurtsid, et pealekat pole?“

Vaatan, kui palju korrutatakse vana head spirituaalset slõuganit „Lase minevikul minna!“ või „Lase halvast lahti!“. Väga palju aastaid oli see ka mulle mantraks. Ainult et pärast mitmeid aastaid hakkasin ma päriselt selle tähenduse üle juurdlema ja mõistsin, et selle korrutamisest ei piisa, et „lahti lasta“.

Loen just teadlase Brené Browni raamatut „ Atlas of the heart: mapping meaningful connection “, mis annab ülevaate üle 80 emotsioonist, inimlikust tahust. Mulle väga meeldis mõiste „ near enemies “ (lähedased vaenlased), mis mõtestab lähedasi tundeid, millest üks on positiivne ja teine kaldub negatiivsusesse. Näiteks kaastunne ja haletsus; alandlikkus ja enese madaldamine; lootus ja pime optimism.

Sain hiljuti kommentaari, mis juhatas tähelepanu sellele, kui valesti võib aru saada omaenda pimeduse vastuvõtmist. Meile meeldib kuulda ajutiselt tõstvaid slõuganeid: „Sa oled väekas! Sinu sees peitub Jumal! Oled tugev, ilus, kaunis, imeline olend!“

Kuna mu enda elu on nii draamadeta, et mul ei õnnestu kuidagi enda ja lähikondlaste psühholoogiat uurida, võtsin taas ette reality-showd,...

Mulle jäi aastaid tagasi meelde Osho mõte, et suhtes, milles on palju emotsioone, on väga vähe armastust. See lause heljus minus aastaid...

Istusime sõbrannaga Koh Samui kaubanduskeskuses ja vaatlesime möödujaid. Järsku kostus südantlõhestav nutt ja kellegi karjumine. Poest...

Olen viimasel kuul nutnud rohkem kui mõnel aastal. Sest lõpuks ma ei keela endal TUNDA. Luban endal olla ehe. Tunnen, kuidas iga pisaraga...

Sõitsin eelmisel nädalal taas Tallinna tundi andma ja sattusin maantee ääres pealt nägema üht imet. Kes iganes te sel päeval autoga tee...

See, mida elu meile toob, on karma. Karma moodustub igal hetkel, mil tegutseme mõistuslike programmide järgi – vihastudes, kurvastades,...

Käpp püsti, kes on saanud märkuse, et oled „liiga tundlik“! Ma tean, et teid on siin pundis paa-aalju! Teie – ülitundlikud, empaatilised,...

Oi, kuidas mulle meeldib „Luciferi“ sari. Kindlasti Saatana karakteri pärast, aga ka metatasandite tõttu, mis sealsetes lugudes peituvad....

„Sa oled paksuks läinud!“ ütles sõber mulle. „Jaa, olen kursis. Olen ju suvi otsa masendunult diivanil istunud,“ ütlesin talle...