Naised, kes mehi lõa otsas hoiavad
- Pamela Maran
- Sep 4
- 5 min read
Palusin Sleeping Yogini grupis jagada inimestel lugusid, mida koos uurima hakata. Üks selline lugu on mulle erinevates mõtetes tuttav. Ma olen selles olnud ning seda kõrvalt näinud ja käsi laiutanud – kuni kumbki osapool ei soovi südamest muutust, kestab see dünaamika pikki aastaid. Dünaamika, kus naine annab mehele leivapurukesi, päriselt kätt lubamata, ning mees muudkui ootab.
Kiri oli selline: „On üks suhe, mis on kestnud viimased 8 aastat ja meenutab juba kindluse piiramist-vallutamist. Oleme selles suhtes ka Karpmanni kolmiku ära teinud ja välja tulnud sellest ja õpetajad oleme teineteisele ja ... aga suhet, nagu traditsioonilist, samas ei ole. Oleme rohkem nagu head sõbrad. Friends with benefits. Kas ma olen sellise suhtega rahul? Jah ja ei. Vahel tunnen, et elan justkui palukeste najal ja tahan rohkem. Samas – on meil teineteise suhtes tugev seksuaalne tõmme. Ja nüüd olen nagu lõhkise küna ees - vanamoodi enam ei taha ja uutmoodi ei oska. Mõneti võib takistuseks olla tal kindlama sammu astumiseks üks mees, kes teda huvitab. Samas tõdeb ta, et soovib suhet kahe mehega, korraga. Minule pole polüamoorne suhe võõras ja mulle see sobib. Vähemalt sellistel hetketel, kui koos oleme, tundub mulle nii...Ja kui üksi olen, tahaks sellist stabiilset "kodusadamat".“
Esiteks tuleb siin tõdeda kõige olulisemat asja, mida on mehel ehk valus vastu võtta – kui naine sind südamest armastab ja on sinus kindel, siis seal ei ole mingit aastatepikkust vaagimist, et kas ikka läheb asjaks või mitte. Armastav naine tahab sind üleni, täiesti, jäädavalt, sind ja ainult sind. Punkt.
