Mul on valus, AGA…. Mul on tuhat põhjust, miks tegelikult on see valu tühine…
Oma pimeduse äralükkamine on meie lõputute otsingute algus.
Kui sa õpid selgeks mehhanismid, mille abil sa omaenda valu ära lükkad ja oma inimlikkust eitad, ning liigud päris ausa ja eheda ENDAKS olemiseni – liigud sa vabaduse teele. Teele, kus sa ei vaja mingit põhjendust selleks, miks tunda oma tundeid.
Milliseid võtteid sina kasutad, et oma varjukülgi eemale lükata?
„Positiivse“ nägemine (mul on küll valus, aga samas on midagi head ka)
Ta küll karjub mu peale, aga kohe, kui tüli on lõppenud, ta tuleb vabandama ja saab aru, et ta tegi vea.
Ta küll ei tee kodus midagi ja on pidevalt ära, aga ta võimaldab oma suure töökusega mul kodus rahulikku elu nautida.
Ära põhjendamine (mul on küll valus, aga sellel on hea põhjus, miks peab valus olema)
See suhe on küll väga raske, aga ma õpin tohutult palju oma varjukülgedest ja see arendab mind pidevalt.
Teoretiseerimine (mul on küll valus, aga tegelikult see pole üldse valu, vaid spirituaalne kasv)
Me läksime kaaslasega lahku, aga see polnud üldse valus, sest me otsustasime koos, et me oleme energeetiliselt erinevatel tasemetel ja selleks, et me mõlemad saaksime oma sisemise varjutöö ära teha, tuleb meil olla üksinda ning tegeleda enda isiksuse ülesehitamisega üksiolemises, ning alles siis saame selgusele jõuda, mida tähendab ÜKSolemine [ja muu selline mõttetu häma].
Pisendamine (mul on küll valus, aga see ei ole tegelikult NII suur probleem)
Ta hilineb nii tihti igale poole, aga see vist ei ole tegelikult selline asi, mille peaks praegu teemaks võtta.
Ta küll pahandab iga väikse asja pärast, aga tegelikult ei ole need näägutamised nii suured ja ma ei jää nende pärast hiljem põdema – [kui seda praegu nimetad, siis tegelikult ikka jääd küll].
Enda veenmine (ma olen väga õnnelik… ausalt olen… päriselt ka… nuuks..)
Lapsepõlve veetsime vaesuses ja vanemad kogu aeg tülitsesid, aga tegelikult õpetas see mind kokkuhoidlikuks, majanduslikuks mõtlevaks inimeseks ja konfliktides olemine õpetas mind vältima tülisid. Ma tegelikult olen väga tänulik oma vanematele, et nad olid just sellised nagu nad olid, sest tänu neile ma olen lõpuks siin, kus ma näen elu suures tänutundes ja rahus. Lapsepõlv pole mulle mingit negatiivset mõju avaldanud. [Usutav, kuni selle hetkeni, mil keegi mu vara kallale kipub või keegi häält tõstab.]
Eitus (mul ei ole üldse valus… no ausalt ei ole… tegelt ka… nuuks…)
Lapsepõlves isa küll jõi igal nädalavahetusel ja päris tihti peksis ema, aga ma ei näe, et need asjad oleksid mulle kuidagi halba mõju avaldanud. Ma olen isale andestanud. [Veenmine kah juurde.]
Äramõistmine (mul on küll valus, aga teisel on ju veel valusam)
Meil on kaaslasega kogu aeg tülid, aga ma saan aru, millises keskkonnas ta kasvas. Ta vanemad ei hoolinud temast, isa jõi end surnuks, ema peksis teda, ta oli kogu aeg üksinda – tal on nii rasked traumad ja ma püüan teda toetada, et ta selleks välja tuleks. [Ma katsun teda siis armastada, kui mu armastus on teda voolinud mulle meelepäraseks.]
Ehetsemine (mul on valus ja see on okei) – eriti salakaval taktika
Ma jõin eile teiste joogaõpetajatega veini, aga see on okei, sest elus peabki valitsema tasakaal. [Ma vabandan end välja, et ma olen inimlik, sest mingi osa minust leiab, et osa minust on siiski häbiväärne, ebapiisav, mitte "spirituaalne" aka täiuslik.]
Ma liikusin eile madala energiaga [teoretiseerimisvõte] inimeste seas, kes mõjutasid mind maiustama, aga tänu sellele ma ka õppisin jälgima oma sisetunnet ja olen tänulik, et mul selline kogemus oli. Seega on kõik kogemused alati vajalikud. Kõik on täiuslik.
___
Nii kaua, kuni sul on sõnu, vabandusi, põhjendusi, teooriaid, miks sa peaksid tundma nii, nagu tunned, eitad sa seda, mida sa tegelikult tunned.
Alles siis, kui sa ütled: ma olen vihane. Ma olen pettunud. Ma olen kurb. Ja sellele ei järgne ühtegi selgitust, oled sa tõele otsa vaatamas.
Mida pikemad laused, seda vähem tegelikkust. Ja selle valemi abil saad sa ennast päriselt tundma õppida.
On sul veel tehnikaid, millega sa ennast lohku tõmbad?
* Vaata ka tulevasi üritusi, kus ehedusse liikuda.
Commentaires