Vaatasime kaaslasega dokumentaalfilmi „Minu kallimad“ ja algatasime diskussiooni selle üle, kas mul võiks olla ka keegi veel kõrval, kellega äratada liblikaid, treenida vaba armastust ja õppida enda pimedaid tahke. Kõik need on põhilised argumendid, miks teist suhet kõrvale otsitakse. „Ma olen vaba, ma lasen teise vabaks.“ „Teine suhe täidab tühimikke, mida mu kaaslane ei suuda täita.“ „Me õpime isetust, armastuse vaba voolamist.“ Jne.

See astub kindlasti nii mõnelegi saba peale, aga kutsun üles korra väljaspool kasti mõtlema. Ja väljaspool seda kasti, kus sa oled see, kes usub kaksikleekidesse ja hingesugulusse.

Jäin mõtlema selle üle, miks vastarmunud nii palju komplimente ja ilusaid sõnu jagavad ... ning ajapikku see paaridel üha harvemaks jääb....

Kuni surm meid lahutab ehk kas igavene armastus on olemas? Kas suhtes on võimalik olla elu lõpuni? Et mõista suhet, tuleb aru saada,...

Kõik suhetes tekkivad kannatused algavad klammerdumisest teise inimese vormi, ja oma illusioonidest. Ning see kõik algab juba armumisel....