top of page

VIP: Ära mind unusta

Sünnitusest on möödas täpselt kaks nädalat, aga see tundub nagu kaks aastat. Vahepeal oleme kogenud kümneid erinevaid tundmuste laineid ja elanud kümneid elusid. Kohati tundub, et oleme ka kümneid aastaid vanemaks jäänud.

 

Ühest psühholoogia loengust meenub, et lapse sünd on lähedase surma järel üks suuremaid stressoreid elus. See pöörab KÕIK pea peale. Kuigi oleme Leopoldiga seda mõlemad varemgi kogenud, oli seekord kõik ometi nagu uus.

 

Esimesed päevad jõllitasime Nööbikest mõlemad tundide viisi, sest järsku oli meie elus uus inimene, kelle eksistentsi teadsime vaid abstraktsel tasandil. Õppisime Teda tundma.

 

Päevad mööduvad ajaliste nihetega siiski samas rütmis – söötmine, mähkmevahetus, kussutamine, söötmine, mähkmevahetus, kussutamine.

Want to read more?

Subscribe to pamelamaran.com to keep reading this exclusive post.

1,227 views2 comments

Recent Posts

See All

Comments

Couldn’t Load Comments
It looks like there was a technical problem. Try reconnecting or refreshing the page.
bottom of page