Pikk ja pingeline kuu on lõppenud - Leopold on jälle kodus tagasi ega torma iga päev uude riiki või ole päevade kaupa ära. Jooksime nädalaid teineteisest mööda. Kui selle sees ei ole, siis tundub lihtne - logistiline väljakutse. Millal on tööpäevad, millal kutsuda hoidja, millal vedada last ühest kohast teise, millal jõuab poodi, millal toimetada raamatuga, millal kodu korda teha ... Ei midagi pead murdvat. Kui Leopold tuli viimaks koju, olime parasjagu tütardega maakodus. Le

Kas on võimalik, et sa taotled kodus ideaalset korda, pead kinni tähtaegadest, laskud tööülesannetes detailidesse, mille peale keegi teine ei tule, tegutsed kogu südame ja armastusega ning samal ajal oled ka tüüp, kes lööb vahel täielikult käega: sööb üle, joob üle, ei saa diivanilt üles, ei saa teleka eest ära, ei saa skrollimist lõpetada? Kumb sa siis oled – perfektsionist või totaalne laiskvorst? Mulle endale tuli üllatuseks tõdemus, et ma olen mõlemat ning üks ei välista