Ma armastan spirituaalseid teooriaid uurida ja tihtipeale neist väärhoiakuid avastada. Kusjuures – need teooriad on enamasti tõepoolest sügava ja avardava tähendusega. AGA. Rumal mõistus on aastatuhandete jooksul müstikute lauseid väärtõlgendanud ja kasutanud viisiks, et parimal juhul nende abil näpuga viibutada, halvimal juhul maid vallutada. Olen mitmetest spirituaalsetest müütidest kirjutanud – seekord võtan ette veel ühe – sildistamine. Miks sildistamine ja hinnangute and

Siit tuleb NELI lehekülge lugu sellest, mida me terve suve teinud oleme. Pane rihmad peale, kui sind huvitavad kodu- ja rahateemad!

Nööbike on saanud kuuekuuseks ja elu on läinud palju lihtsamaks. Mõeldes tagasi raseduse lõpuajale ja esimestele sünnitusjärgsetele kuudele, näen, kui palju emotsioone, tundeid, hormoonidemöllu minus oli, ja selle kõige keskel paanilist soovi tunda taas tasakaalu ja rahu.   Selle aja oleks teinud raskemaks, kui meil poleks Leopoldiga välja kujunenud tugevat suhtluskultuuri, kus me jagame oma mõtteid, tundeid, soove, hirme. Igas raskuses seisime me koos, pead teineteisele toet

Üks sala-salajane lugu pikema sissejuhatusega. Mõtlesin pikalt, kas sellest kirjutada või mitte, aga tunnen, et MUL on vaja. Minu enda jaoks.

Nõu andmine ei ole hoolimine – kuidas nii? Ma annan JUST SELLE PÄRAST nõu, et ma hoolin inimesest!   Ei, see ei ole nii. Ükskõik, kui palju su hea inimese kuvand sellesse ideesse tahab klammerduda ega ole nõus seda isegi mitte vaatlema – nõu andmine ei ole armastamine, ei ole hoolimine. Kui see mõte paneb vastu punnima ja vaidlema – olgu nii. Liigu edasi ja usu oma armastavat südant ning kõik ongi hästi. Kui tahad uurida oma alateadvust, räägime lähemalt.   Püstitasin selle k

Lappasin telefonist fotosid mitmete aastate tagant, et kustutada ebavajalikke ja korduvaid pildikesi 10 000+ seast. Endale ootamatult sattusin mälestusterajale ja perioodidele, mida ma nüüd hoopis teise pilgu alt näen.

Aastaid tagasi kohtusin Indias fotograaf Alessandroga , kellega aeg-ajalt oleme siiani mõtteid vahetanud. Vaatasin hiljuti ta videot, kus ta rääkis, et ta tundis end petturina, kuna tema uudisvoog koosneb ainult joogapiltidest ja spirituaalsetest juttudest, kuid nüüd on ta sellest eemale liikunud. Samas oli ta ise suur joogataja, aga pole ammu füüsilist praktikat teinud. Kas ta on seetõttu võlts, et ta ei ela enam joogalikku elu, kuigi ta aastaid seda oma praktikas ja töös vä

Mul on pärast lapse sündi kaks suuremat kokkuvarisemist olnud ja põhjus on neil olnud üks – teadmine, et minu soovid ja tahtmised ei loe hetkel vähimalgi määral. Raske on aga tunnistada, et see vangla on suuresti minu enda ehitatud.   Vanema tütre sünnist saab peagi 13 aastat ja mul on siiani selgelt meeles, kui raske see esimene aasta oli. Olin valmis uueks samasuguseks versiooniks ning see ka tuli. Taaskord on tegemist ülitundliku lapsega, kes vihkab lutte, kisendab autosõi

Viimaste nädalate võhm on läinud koduvahetusteemadele ja mul on ausalt öeldes hea meel, et lisaks beebimajandusele on elus midagi muud, mille pärast pead valutada. Kirjutan, kuidas senine teekond on kulgenud ja õppetunnid, mis on mulle näidanud, kuidas igaüks võib oma unistuste kodu soetada. Isegi siis, kui sa oled täiesti veendunud, et see ei ole võimalik.   Mõtlesin oma koduostuteekonnale tagasi ja mis olid need takistavad mõtted , mis mind kodu soetamisest eemal hoidsid. O

Sain lugejakirja: „Mulle ei meeldi üllatused; meeldib, kui asjad on kokku lepitud; tahan teada, kus ja kellega laps (17) kohtub. Sõber ütleb, et ma tahan kõike kontrollida. Mis sa arvad?“   Kõik, mida lugeja kirjeldas on tõesti kontrollisoov, aga laiendan seda definitsiooni veelgi, et ilmselt igaüks end ära tunneks. Seejärel selgitan, miks me kõik teatud olukordades tahame kontrolli haarata.   Kontrollivajaduse vorme: Soov ettevõtmisi üritusi detailideni planeerida. ( Hirm hä

Miks on nii raske oma viga tunnistada? Aga kuidas toimida siis, kui sind süüdistatakse ja üldse end süüdi ei tunne? Milline peaks olema „õige“ vabandus?   Mõtlesin nende küsimuste üle pärast viimast konflikti, mis mul isaga tekkis. See oli meie esimene konflikt vist viimase 15 aasta jooksul, kus ma sain tagasivaate oma lapsepõlve ning valgust omaenda varjukülgedele.

Kirjutasin viimati, et oleme koduvahetusplaanidega, mis ideeliselt peaks olema lihtne samm, aga „tänu“ Eesti pankadele osutunud parajaks peavaluks. Tütar (12) küsis hiljuti õigesti, et miks koolis ei õpetata kodu ostmise kohta – kust tuleb raha, mida tähendab pangalaen jne. Ma isegi õppisin neid asju alles täiskasvanueas meestelt. Enamasti õpetataksegi teoreetiliselt, kuidas asjad käivad - keegi ei taha jagada oma isiklikku pangaarveldamist. Aga paremini õpib just selgete näi

Ma ei tea, miks Koit Toome Porsche müük on kõikides väljaannetes, aga Sleeping Yogini kodu müümine pole veel esikaanele jõudnud, sest nii erilist kodu ikka naljalt turule ei satu! No nüüd sattus – aga miks? Kirjutan lähemalt pikast-pikast taustaloost.   Elan 11 aastat Rakveres. Esialgu tõi mind siia töö, nüüd olen jäänud tütre pärast, kes siin koolis käib. Ilma temata elaksin ma tõenäoliselt Tais, kirjutaksin seal raamatuid ja annaksin joogatunde. Aga eks ma jõua seda ka 18 a

Lugesin üht lugu naisest, kes sügavas depressioonis käis terapeudi juures, kes talt küsis, mis tema suurimaks raskuseks on. Tundus justkui tobe, aga naine vastas, et pesemata nõud. Need vedelevad tal nõudepesumasinas, aga selle käimapanemiseks peaks enne nõud üle loputama, aga ta ei suuda sedagi teha. Terapeut küsis, miks ta siis kaks korda ei või nõudepesumasinat tööle panna, ning see oli naisele valgustav hetk – aga tõesti, miks mitte? Depressioonis on raske ka enda pesemin

Mulle jookseb uudisvoogu manifesteerimise superstaari video. Imeilus naine räägib küllusest, õnnest ja edust. Vaatan, et tal on üle miljoni jälgija, ta on olnud ajakirjade kaanel ja suurtel lavadel … Mulle meenub, kuidas see superstaar mõni aasta tagasi spiritualistide festivalil Eestis käies sõbranna AirBnb’s ööbis ja sinna jõhkra laga endast järele jättis ohtrate konfliktidega. Juba majutumise ajal õnnestus tal seal asju ära lõhkuda ja nartsissistliku enesekindlusega kõik s

Tegin üleskutse paar päeva tagasi, et rahvas annaks nõu, mis värvi juuksed värvida. Sealt jäid silma kommentaarid, mis meenutasid muigega mind ennast mõned aastad tagasi ja mis on minus teatud määral siiani. "Aga mõtle, mis on see sügavam emotsioon, mida sa ei teadvusta, mis sind sunnib muutust otsima!" - kirjutasid isehakanud terapeudid. Ma küsiks vastu - aga miks ma seda tegema peaksin? Kui eesmärk on see, et ma kaotaksin ära soovi midagi endas muuta, siis kui kaugele ma p

Lugesin põnevat teemapüstitust, mille emotsiooni („ma ei salli oma elu“) vast paljud teisedki tunnevad, kuigi igaühe põhjus, miks eluga rahulolematu olla, on erinev.   Teema oli aga selline:   „ Olen abielus, imelise mehega ning meil on kaks last. Ja ma vihkan oma elu, iga päeva, tundi ja minutit sellest. Hommikul ärkan mõttega, et saaks ometi juba õhtul uuesti magama. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas keegi saab laste olemasolu nautida. Hommikul ärkad unisena, sest piisavalt ma

Kõndisime Leopoldiga poes ringi ja ta viitas spordipoele: „Lähme ostame sulle tossud! Su omad on juba kulunud.“ Muigasin: „Ei ole tarvis,“ ja kõndisime edasi.   Ta oli alles hiljuti ostnud mulle hirmkalli tagi ja pusa – lihtsalt niisama. Ei mingit tähtpäeva- või „palun vabandust, et haiget tegin“ indulgentset kingitust.   Mõtlesin hiljem, miks on nii raske vastu võtta, kui keegi „lihtsalt niisama“ tahab midagi head teha või kinkida. Üks lugeja kirjutas sarnasel teemal, kuidas

Ma ei armasta seksuaalsuse teemal eriti kirjutada, kuigi mulle meeldib neid teemasid arutada oma kaaslasega ja samuti ka neist lugeda. Kuid olen aru saanud, et ega massiliselt meeldi teistelgi neist teemadest kirjutada, kuigi samas lugeda tahetakse. Hea küll, võtan siis julguse kokku ja kirjutan asjadest, mis on mind aidanud ja mida olen pidanud läbi praktika ja raskuste ise avastama. Äkki siis kellelgi teisel jääb see raskuste osa vahele ning saab kohe rakendama hakata.   Se

Leopold oli ligi nädal aega kodust ära välisreisidel, kui me Nööbiga läbisime ellujäämiskursust kodus. Rahutu kahekuune leppis ainult süles olemisega ning loomulikult tuli terve see aeg kiigutada ja õõtsuda. Kuna tema uneaeg on pool 12 öösel, olid mu selg ja kael terve päeva trampimisest tulivalusad, kõrvad huugasid karjetest ja aju otsis paaniliselt unekübetki.   Leopold teadis, et meil on raske ja ma ei kujuta ette, kui palju süüd ja raskust ta seetõttu seal kaugel tundis,