Üks sala-salajane lugu pikema sissejuhatusega.
Mõtlesin pikalt, kas sellest kirjutada või mitte, aga tunnen, et MUL on vaja. Minu enda jaoks.
top of page
bottom of page
Üks sala-salajane lugu pikema sissejuhatusega.
Mõtlesin pikalt, kas sellest kirjutada või mitte, aga tunnen, et MUL on vaja. Minu enda jaoks.
"..kus alati olid kõik teised süüdi, käisid sõjad, konfliktid, röökimised, taplused – minu hääl ei lugenud kunagi" Sealt maalt ma arvan tunneb endid ära palju inimesi. See on nii valus. Nii valus on avastada kui paljud on olnud sarnase lapsepõlvega. Kui kunagi tundsin end üksi siis enam mitte. Kergendus samas õõvastav tunne millises ühiskonnas me elame. Aga üks veidrik korraga paremuse suunal🤡
Aitah Pamela, et kirjutad