Viimane nädal on olnud paras hullumaja puhvet, kus ühed tegevused ajavad teist taga ja tundub, et see on kõik alles algus.

Leopold naasis möödunud nädalal Leedu tuurilt. Juba seal kurtis ta, et hakkab vist tõbiseks jääma – kolleeg oli seal terve aja haigusega võidelnud. Kui ma olin viis päeva Nööbiga mässanud, ema abis, sai tema tagasitulekut ikka pikisilmi oodatud, aga oh, häda – tagasi tuli samasugune väetike beebi, kes nüüd tohterdamist vajas. Leopold küll proovis palaviku ja kehva enesetunde kiuste abistada ja toimetada, aga oli näha, kui raske tal oli olla. Sahtlis oli viimane koroonatest ja

Kellel pole pikemalt aega lugeda, siis lühidalt EI OLE. Selle tähenduse, et halloween on saatanlik, deemonlike rituaalidega, mõtlesid välja eurooplased, olles inspireeritud nende esivanemate paganlikest rituaalidest, samas kui kristlased Idas sellist tähendust kõigi pühakute päevale ei omistanud. DEEMONLIKU tähenduse andsid halloweenile inimesed, kes tahtsid oma tõlgendust (!) halloweenist peale suruda.   Kuid kõigest lähemalt.   Halloweeni ajalugu Halloween pärineb iidsest k

Jah, kõik viimseni. Enne kui moraalijüngrid tulevad mulle püha vett pritsima, siis ma täpsustan – inimestena sakime me kõik. Sakkimise all mõtlen ma seda, et me oleme kõik vigased, täis ihasid ja patte … ja ka see on okei.

Meie elu kulgeb siin Rakvere linnas nagu rahulikus hullumajas. Ühest küljest on elu rahulik ja samas hullumaja-taoline ka.

Oleme suure hooga oma tulevase unistuste kodu asju ajanud, mille peale Leopold ütles, et tal juba hakkab pea ringi käima ja ta ei jõua järge pidada. See on see koht, kus meie lähenemised on ühe toika kauged otsad. Kui ma olen rahmeldaja ja kuulipildur, siis tema on … tapariistadega võrreldes, siis see aeglane venituspink, kuhu inimesed käte-jalgupidi kinni pannakse ja vaikselt jäsemeid otsast rebima hakatakse. Aga jättes tapariistad sinnapaika, siis ma saatsin päringud viiele

Ahoi! Pikka juttu ei tule, sest teade on vaid vähestele väljavalitutele.

Oleme nüüd üle kolme kuu olnud rakkes koduvahetusteemadega ja nagu ma viimati kirjutasin, oleme juhatatud tasapisi üks ebaõnnestumine teise järel millegi palju parema poole. Nüüd lõpuks saan ma sellest ka kirjutada, kuhu me jõudsime!

Lugesin pikka ja huvitavat intervjuud Jaak Roosaarega , kes Planet24 krahhi järel läbi põles ja psühhoosiga haiglas lõpetas. Kes oma finantsid Planet24 investeeris, sel ilmselt ei tekita see artikkel mingit kaastunnet, vaid pigem isegi veel rohkem põlgust. Aga ma lugesin Jaagu kirjeldusi ja tundsin palju tuttavlikku. Ma ei ole küll kunagi psühhoosis olnud, aga see teekond sinna on mulle tuttav. Kõik need mõtted ja paranoiad, endale vähidiagnoosi panemine, oma surmast unistami

Kuigi ma olen saanud kõva kooli sellest, et vead enamasti ongi minus, olen teinud ära tiiru, kus ma leian, et vead asuvad ka teistes, et siis tulla tagasi enda juurde. Viimasel ajal olen endalt tihti küsinud: "Kas asi on minus?" Ja sõna "viga" võtan ma seejuures küllalt pehmelt. Võib-olla on pehmem küsida: "Mis VASTUTUS on mul?" Just Leopoldiga koos elades, kes on loonud mulle ruumi tunda kõiki oma tundeid, olen ma tasapisi märganud üha rohkem enda vastutust. Kui ma leian, e

Ma armastan spirituaalseid teooriaid uurida ja tihtipeale neist väärhoiakuid avastada. Kusjuures – need teooriad on enamasti tõepoolest sügava ja avardava tähendusega. AGA. Rumal mõistus on aastatuhandete jooksul müstikute lauseid väärtõlgendanud ja kasutanud viisiks, et parimal juhul nende abil näpuga viibutada, halvimal juhul maid vallutada. Olen mitmetest spirituaalsetest müütidest kirjutanud – seekord võtan ette veel ühe – sildistamine. Miks sildistamine ja hinnangute and

Siit tuleb NELI lehekülge lugu sellest, mida me terve suve teinud oleme. Pane rihmad peale, kui sind huvitavad kodu- ja rahateemad!

Nööbike on saanud kuuekuuseks ja elu on läinud palju lihtsamaks. Mõeldes tagasi raseduse lõpuajale ja esimestele sünnitusjärgsetele kuudele, näen, kui palju emotsioone, tundeid, hormoonidemöllu minus oli, ja selle kõige keskel paanilist soovi tunda taas tasakaalu ja rahu.   Selle aja oleks teinud raskemaks, kui meil poleks Leopoldiga välja kujunenud tugevat suhtluskultuuri, kus me jagame oma mõtteid, tundeid, soove, hirme. Igas raskuses seisime me koos, pead teineteisele toet

Üks sala-salajane lugu pikema sissejuhatusega. Mõtlesin pikalt, kas sellest kirjutada või mitte, aga tunnen, et MUL on vaja. Minu enda jaoks.

Nõu andmine ei ole hoolimine – kuidas nii? Ma annan JUST SELLE PÄRAST nõu, et ma hoolin inimesest!   Ei, see ei ole nii. Ükskõik, kui palju su hea inimese kuvand sellesse ideesse tahab klammerduda ega ole nõus seda isegi mitte vaatlema – nõu andmine ei ole armastamine, ei ole hoolimine. Kui see mõte paneb vastu punnima ja vaidlema – olgu nii. Liigu edasi ja usu oma armastavat südant ning kõik ongi hästi. Kui tahad uurida oma alateadvust, räägime lähemalt.   Püstitasin selle k

Lappasin telefonist fotosid mitmete aastate tagant, et kustutada ebavajalikke ja korduvaid pildikesi 10 000+ seast. Endale ootamatult sattusin mälestusterajale ja perioodidele, mida ma nüüd hoopis teise pilgu alt näen.

Aastaid tagasi kohtusin Indias fotograaf Alessandroga , kellega aeg-ajalt oleme siiani mõtteid vahetanud. Vaatasin hiljuti ta videot, kus ta rääkis, et ta tundis end petturina, kuna tema uudisvoog koosneb ainult joogapiltidest ja spirituaalsetest juttudest, kuid nüüd on ta sellest eemale liikunud. Samas oli ta ise suur joogataja, aga pole ammu füüsilist praktikat teinud. Kas ta on seetõttu võlts, et ta ei ela enam joogalikku elu, kuigi ta aastaid seda oma praktikas ja töös vä

Mul on pärast lapse sündi kaks suuremat kokkuvarisemist olnud ja põhjus on neil olnud üks – teadmine, et minu soovid ja tahtmised ei loe hetkel vähimalgi määral. Raske on aga tunnistada, et see vangla on suuresti minu enda ehitatud.   Vanema tütre sünnist saab peagi 13 aastat ja mul on siiani selgelt meeles, kui raske see esimene aasta oli. Olin valmis uueks samasuguseks versiooniks ning see ka tuli. Taaskord on tegemist ülitundliku lapsega, kes vihkab lutte, kisendab autosõi

Viimaste nädalate võhm on läinud koduvahetusteemadele ja mul on ausalt öeldes hea meel, et lisaks beebimajandusele on elus midagi muud, mille pärast pead valutada. Kirjutan, kuidas senine teekond on kulgenud ja õppetunnid, mis on mulle näidanud, kuidas igaüks võib oma unistuste kodu soetada. Isegi siis, kui sa oled täiesti veendunud, et see ei ole võimalik.   Mõtlesin oma koduostuteekonnale tagasi ja mis olid need takistavad mõtted , mis mind kodu soetamisest eemal hoidsid. O

Sain lugejakirja: „Mulle ei meeldi üllatused; meeldib, kui asjad on kokku lepitud; tahan teada, kus ja kellega laps (17) kohtub. Sõber ütleb, et ma tahan kõike kontrollida. Mis sa arvad?“   Kõik, mida lugeja kirjeldas on tõesti kontrollisoov, aga laiendan seda definitsiooni veelgi, et ilmselt igaüks end ära tunneks. Seejärel selgitan, miks me kõik teatud olukordades tahame kontrolli haarata.   Kontrollivajaduse vorme: Soov ettevõtmisi üritusi detailideni planeerida. ( Hirm hä