Head imelist ja terviserikast uut aastat kõigile! Olen vist tasapisi 1. jaanuari vaimu jõudnud, kuigi kuupäev näitab juba teist numbrit. Kasutaksin siinkohal toredat Leopoldilt õpitud väljendit, et öelda, kuidas pühad kadusid seekord nagu sitt lehma ihust. Sest peaaegu sõna otseses mõttes nii ka läks. Jääb vaid loota, et sellest sitast saab tulevikuks üks igati asjalik väetis!   Jõuludel olime äsja koju jõudnud ja tõmbasime korraks hinge. Eks ikka selleks, et kohe siis pööras

Leopold naasis möödunud nädalal Leedu tuurilt. Juba seal kurtis ta, et hakkab vist tõbiseks jääma – kolleeg oli seal terve aja haigusega võidelnud. Kui ma olin viis päeva Nööbiga mässanud, ema abis, sai tema tagasitulekut ikka pikisilmi oodatud, aga oh, häda – tagasi tuli samasugune väetike beebi, kes nüüd tohterdamist vajas. Leopold küll proovis palaviku ja kehva enesetunde kiuste abistada ja toimetada, aga oli näha, kui raske tal oli olla. Sahtlis oli viimane koroonatest ja

"80% autoimmuunhaiguste põdejatest on naised. Need on haigused, kui immunsüsteem ründab omaenda keha. See juhtub naistega palju rohkem kui meestega. Autoimmuunhaigused on näiteks reumatoidartriit, luupus, krooniline väsimus, fibromüalgia, soolestiku põletikulised haigused. Miks just naised? Neil on kompulsiivne mure teiste inimeste vajaduste, mitte enda pärast; identifitseerimine rolli ja vastutusega. Naised kipuvad alla suruma oma tõelist MINA ja tervislikku viha. Sellised t