Tundsin paar päeva tagasi hommikust saadik kerget iiveldust. Tuli kergelt ja möödus sekundiga. Tundsin õhtupoole juba kergelt kehvasti ja kutsusin mehe tööle järele, et ta mind koju viiks. No igaks juhuks. Päris kindel polnud, et olen haigeks jäänud – tahtsin lihtsalt kodus pikali visata. Nii, kui autosse istusin, tundsin kasvavat iiveldust. Kodus heitsin end diivanile ja iga minutiga läks olemine hullemaks. Paari tunni pärast juba oigasin painavas iivelduses. Olin kindel, et

Seisime poes meepottide ees ja valisime koos Leopoldiga mett. Üsna tüüpiline situatsioon, kus minus hakkab tõusma pinge, sest olen harjunud teatud asju valima kiiresti, intuitiivselt, kui samas Leopoldil läheb pikalt aega, kuna ta uurib silte, päritolumaad, välimust jne ega suuda ka siis otsustada, mis see õige variant on. Samuti on mul tihtipeale keeruline selgeks teha, MIKS ma just SELLE valisin, sest enamasti mul ei ole ratsionaalseid põhjendusi. „Ma tunnen nii,“ ei ole pi