Hurraa! Raamat "Mina ja Leopold" (Või "Leopold ja mina"?) on juba poolenisti kujundatud. Mu vana hea armas tiim teeb ülikiiret ja super tööd! Täna jagan üht peatükki, mida samuti ekstra raamatu jaoks kirjutasin ja mida varem polnud jaganud. Hetke, kuidas ma eelmisest kokku-lahku-suhtest lõpuks välja sain astuda. Ja oi, kui raske ma arvasin, et see saab kord olema! Kui oled samast inimesest juba viis korda lahku läinud, siis see hakkab juba mingi lõputu mänguna tunduma. AGA. V

Olin aastaid suhetes, mis põhjustasid tohutut hingevalu ja enda lohutuseks öeldud „õppetunde“, mis aga ei jõudnud kunagi rahutundeni, et vot, see on hea ja mõnus suhe. Enamik suhteid algab ägedast särtsust, kus maailm tundub roosa ja kõikjal voolavad kissellijõed. Aga mingi aja pärast ilmub kisselli sisse ohtralt klimpe ja suhe muutub kohati isegi ebameeldivaks. Miks me ometi sellisesse suhtesse jääme? Miks me siis küll ära ei kõnni, kui teine pidevalt haiget teeb, halvasti ü