Konfliktide põhiline algallikas
- Pamela Maran
- May 15
- 7 min read
Enamike konfliktide tegelik tuum on hoopis mujal kui see, milles parasjagu jutt käib. Tagantjärele öeldakse tihti, et tüli tekkis pisiasjast. Vedelev sokk, koju hilinemine, vale pilk, pesumasinasse jäetud pesu. Polnudki justkui põhjust! Aga miks sellest sääsest elevant siis sai?
Paljud inimesed ei saa aru, et selle pisiasja taga oli jäämäe veealune osa, millest isegi teadlikud ei olda. Vahel arvatakse, et aimatakse, et küsimus oli kümnes vedelevas sokis, seitsmendas hilinemises, aga ka need on vaid jäämäe tipp.
Naine võib vihastuda, et mees pole prügi siiani välja viinud ja kogu konflikt keerleb selle üle, kui palju peab naine paluma mehel prügi välja viia ja mees omakorda on haavunud, et naine ei kannata oodata, millal tal vaba moment selleks tekib. Naine võib ka meenutada pesemata nõusid ja seda, mida ta eelmisel aastal palus teha ja mees ikka pole teinud, ning mõlemad põrgatvad süüdistusi ja eneseõigustusi TEGELIKUST probleemist rääkimata. Mitte et nad ei tahaks sellest rääkida, aga nad ei taipa.
See, mida me sõnadega edasi anname, on väike osa infost. Alateadlikul tasandil käib pidevalt info töötlemine ja vastavalt sellele, milline on olnud meie minevik.
Kui me kasvasime konfliktide keskel või peres, kus neid iga hinna eest välditi; kui läbisime keerukaid suhteid, õppis meie alateadlik meel lugema märke, mida OHUOLUKORD meie jaoks tähendab. Selleks, et ohu korral ellu jääda, õppisime samas ka enda kaitsmist teravate sõnade, hääle tõstmise, ignoreerimise, õigustamise, välja vabandamiste jms abil. Mehhanismid, mis aitasid meil ohus ellu jääda, on kõigil erinevad ja võivad olla ka kardinaalselt erinevad.
Me võime tüli korral olla ründavad, aga teinekord hoopis vaikivad. Võime olla ära pagejad, õigustavad, kõigega eos nõustuvad, vastavalt olukorrale kord üks, kord teine.
Vedelev sokk on aju jaoks signaal, et sa oled sattunud taaskord OHTU ning on vaja käivitada häirekellad. Esialgu näiteks näägutamisega. Alateadlikul tasandil annad sa märku, et sa soovid ellu jääda. Kui sa kohtad vastuseks signaali, mis ütleb, et sul ei ole õigus, loeb aju alateadlikult välja seda, et sul ei ole õigus elule. Nii tõuseb juba hääl, paanika – ning konflikt suureneb. Ning täpselt samamoodi tunneb ka teine pool.
Näägutav naine annab ka mehele signaali, et temal ei ole õigus. Ning mehel käivitub ellujäämisinstinkt enda õiguse eest võitlemiseks. Kaks inimest vaidlevad nüüd soki üle, aru saamata, et tegelikult käib võitlus palju sügavamal tasandil.
KUIDAS saab üks sokk olla „õigus elule“ sümboliks?
Püsi hoolega kaasmõtlemises!
Meie kõigi vajadus on olla märgatud, kuuldud, nähtud. Kui me ei ole kuuldud, pole meil mingit tähtsust ega ka tähendust ning kui sa pole just ego ületanud valgustunu, tähendab tähenduse ja tähtsuse kaotus elu mõtte kaotust. Me kõik soovime olla KEEGI, kes loeb ja kui me tunneme, et me enam ei loe ja kellelgi pole meist vahet, on see otsetee enesehävituseni. Sest mis vahet elul, kui keegi meist ei hooli?
