Kehv suhe, aga nii tõmbav…
- Pamela Maran
- Jun 21
- 4 min read
Olin aastaid suhetes, mis põhjustasid tohutut hingevalu ja enda lohutuseks öeldud „õppetunde“, mis aga ei jõudnud kunagi rahutundeni, et vot, see on hea ja mõnus suhe.
Enamik suhteid algab ägedast särtsust, kus maailm tundub roosa ja kõikjal voolavad kissellijõed. Aga mingi aja pärast ilmub kisselli sisse ohtralt klimpe ja suhe muutub kohati isegi ebameeldivaks.
Miks me ometi sellisesse suhtesse jääme? Miks me siis küll ära ei kõnni, kui teine pidevalt haiget teeb, halvasti ütleb, hülgab ja manipuleerib? On ju selge, et suhe pole päris õige, aga miks siis MINA vastutust ei võta ja ära kõnni?
Mis viib meid suhtesõltuvuse mustritesse?
