Eestlased armastavad kurja nõiduda
- Pamela Maran
- Mar 25
- 3 min read
Pill tuleb pika ilu peale!
Ära hõiska enne õhtut!
Õnn ja õnnetus käivad paaris.
Õnnes vaata ette, õnnetuses looda.
Harva astub õnn talusse, sagedamini kahi külasse.
Loen Eesti vanasõnu, mis nõiuvad alati ette kartma kurja, mis võib tulla ja igal juhul mitte nautima seda õnne, mis on, sest küll see kohe-kohe läbi saab.
Iga kord, kui ma kirjutan sellest, kui äge kaaslane mul on ja kui palju ma teda armastan, tuleb keegi moraali lugema.
„Olge 30, 40 aastat koos – no siis vaatame!“
„Ära kelgi seal midagi – õnn armastab tasaseid!“
Ikka see eestlase värk – ei maksa siin midagi rõõmustada! Enne ikka saage kolm last… enne elage 40 aastat koos… enne käige sõda läbi… ja vot.. vot siis 107selt surivoodil ägisedes, kui kõik see eelnev on tehtud – vot siis võib öelda, et küll ikka on mul äge armastus.
Aga noh.. Kui ma pärast seda ära kärvan, küllap oleks keegi seal voodi kõrval ohkamas: „No oli siis vaja niimoodi kelkima hakata. Tuligi vikatimees ja viis ää!“
Igal juhul, ära sa mitte hõiska ega rõõmustle!
